Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) käsitleb 06.10.2026 antud vastuses olukorda, kus krüptovarateenuse osutaja ehk CASP kasutab kliendiraha vastuvõtmiseks makseasutust või e-rahaasutust. Selgitus puudutab nii CASP-e kui ka neile makseteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid.
MiCA artikli 70 järgi peab CASP kaitsma klientide raha ning vältima selle kasutamist enda arvel. Klientide raha, välja arvatud e-raha tokenid, tuleb paigutada krediidiasutusse või keskpanka hiljemalt raha saamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks. Kliendiraha hoidmiseks kasutatav konto peab olema CASP-i enda raha hoidmise kontodest selgesti eristatav. MiCA artikkel 70.
ESMA kinnitab, et enne selle tähtaja saabumist võib CASP hoida kliendiraha ajutiselt makse- või e-rahaasutuses avatud maksekontol. Ka ajutise hoidmise ajal tuleb täita kliendiraha kaitse nõudeid.
Põhiküsimus tekib siis, kui raha jääb pärast nimetatud tähtaega pangakontole, mille omanik on makse- või e-rahaasutus.
ESMA hinnangul peab krediidiasutuses või keskpangas olev konto olema avatud ja peetav vahetult CASP-i nimel või vastama muul viisil kohaldatavale õiguslikule vara eraldamise korrale. Makseteenuse pakkuja nimel olev konto ei vasta MiCA artikli 70 lõike 3 nõudele ka siis, kui see on loodud spetsiaalselt ühe CASP-i jaoks ja teistest kontodest tehniliselt eraldatud. Sellises mudelis on CASP-il nõue makseteenuse pakkuja vastu, mitte kontoomaniku positsioon panga suhtes. ESMA Q&A nr 2949.
Seetõttu ei saa nõuetele vastavust hinnata üksnes konto nimetuse, eraldi IBAN-i või teenusepakkuja kinnituse järgi. Kontrollida tuleb lepingutest ja kohaldatavast õigusest tulenevat kontosuhet ning vara eraldamise tegelikku õiguslikku mõju.
MiCA artikli 70 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata CASP-i suhtes, kes on ise e-rahaasutus, makseasutus või krediidiasutus. Sellise teenuseosutaja raha kaitsmise kohustusi tuleb hinnata talle kohalduva muu regulatsiooni alusel.
See erand ei laiene CASP-ile pelgalt põhjusel, et tema koostööpartner on makse- või e-rahaasutus. MiCA artikli 70 lõige 5.
Näide: klient kannab CASP-ile 1 000 eurot
Klient kannab esmaspäeval CASP-ile 1 000 eurot. Makse vastuvõtmiseks kasutab CASP makseasutuses avatud maksekontot.
Näites eeldame, et esmaspäev on raha saamise päev, teisipäev on samuti tööpäev ja raha jääb kliendile kuuluvana hoiule. CASP ise ei ole makseasutus, e-rahaasutus ega pank.
Nõuetele vastav rahavoog võib välja näha nii:
Raha ajutine hoidmine
Eraldi CASP-i enda tegevusrahast
Selles mudelis on lõpliku pangakonto omanik CASP. Kliendiraha on tema enda tegevusrahast eraldatud ning CASP peab tagama ka klientide õiguste kaitse ja korrektse arvestuse. Raha võib kanda sellele pangakontole ka kohe, ilma makseasutust kasutamata. MiCA artikli 70 lõiked 2 ja 3.
ESMA järgi ei piisa aga järgmisest lahendusest:
Raha jääb sinna ka pärast teisipäeva lõppu
Seda puudust ei kõrvalda asjaolu, et makseasutus nimetab pangakonto „CASP-i kliendiraha kontoks“ või hoiab sellel ainult konkreetse CASP-iga seotud raha. Pangakonto omanik on endiselt makseasutus ning CASP-il on nõue makseasutuse vastu.
ESMA jätab võimaluse kasutada ka muud kohaldatavale õigusele vastavat vara eraldamise korda. Pelgalt makseasutuse nimel oleva pangakonto tehniline eraldamine selliseks lahenduseks ei kvalifitseeru. ESMA Q&A nr 2949.
Kontrollküsimus on seega lihtne: kelle nimel on pangakonto, kuhu kliendiraha lõpuks jääb, ning milline õiguslik kord kaitseb seal klientide raha?
Soovitame kliendiraha hoidmise mudeli ülevaatusel keskenduda viiele küsimusele:
- Rahavoog. Millal ja millise lepingulise suhte alusel loetakse kliendiraha CASP-i poolt saaduks?
- Kontosuhted. Kelle nimel on maksekonto ja pangakonto ning kelle vastu tekib nõue?
- Tähtajad. Kas ülekannete korraldus võimaldab täita järgmise tööpäeva lõpu nõuet ka teenusekatkestuse korral?
- Arvestus. Kas klientide saldod, makseteenuse pakkuja andmed ja pangakonto jääk on omavahel võrreldavad ning erinevused kiiresti tuvastatavad?
- Lepingud. Kas CASP-i, makseteenuse pakkuja ja panga kokkulepped toetavad dokumentides kirjeldatud raha kaitsmise lahendust?
ESMA vastus selgitab olemasoleva MiCA nõude kohaldamist ega kehtesta uut üleminekuaega. Kui kliendiraha jääb püsivalt koostööpartneri nimel olevale pangakontole, tuleks hinnata nii konto õiguslikku struktuuri kui ka rahavoogu. Üksnes konto tehnilisest eraldamisest ei piisa.