Rahandusministeeriumi määruse „Krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu teine kooskõlastusring lõppes 14.10.2026. Justiits- ja Digiministeerium esitas 19.10.2026 märkustega kooskõlastuse. Põhimäärus on veel eelnõu ja selle sõnastus võib menetluses muutuda. EIS-i toimik RAM/26-0757.

Registri õigusliku aluse loob juba vastu võetud krediiditeabe jagamise seadus. Registrivalmisolekut puudutavad seadusemuudatused jõustuvad etapiviisiliselt, sealhulgas 01.07.2028. Seadus näeb registrile juurdepääsu ette alates 01.03.2029. Seetõttu tuleb eristada seaduses sätestatud ajakava ja põhimäärusega alles täpsustatavat töökorraldust. Krediiditeabe jagamise seaduse §-d 58 ja 64.

Registrisse jõuaks detailne teave tarbijakrediidi kohta

Septembris kooskõlastamisele saadetud eelnõu hõlmab muu hulgas tarbija ja käendaja andmeid, krediidiliiki, lepingu tähtaega, krediidi maksimaalset summat ja jääki ning järgmist tagasimakset. Samuti kajastataks maksepikendusi, teatud makseviivitusi ja nõude loovutamist.

Andmeandja peaks tagama edastatavate andmete õigsuse ja ajakohasuse. Ettevalmistuses tuleks seetõttu iga registriväli siduda ettevõtja enda infosüsteemi andmeallika, uuendamise sündmuse ja vastutajaga. Eraldi läbimõtlemist vajavad näiteks osalised tagasimaksed, maksepuhkused, lepingu lõppemine ja nõude loovutamine. Põhimääruse eelnõu § 6, EIS-i toimik.

Registripidaja ja andmeandja ülesanded erinevad

Eelnõu järgi oleks registri vastutav töötleja Rahandusministeerium ning volitatud töötleja registripidaja, kellele on antud ainuisikuline õigus registrit pidada.

Registripidaja korraldaks muu hulgas registriteenuse toimimist, juurdepääsuõigusi, turvalisust ja tehnilist tuge. Andmeandja vastutus enda edastatavate andmete kvaliteedi eest jääks seejuures alles. Päringu tegija peaks iga päringu puhul märkima selle õigusliku aluse ja selgituse. Põhimääruse eelnõu §-d 3–7, EIS-i toimik.

Näide: tasutud laen kajastub endiselt kohustusena

Klient avastab, et tema lõpetatud laen on registris endiselt kajastatud. Eelnõu võimaldaks esitada parandamistaotluse registri kaudu. Registripidaja edastaks selle asjakohasel juhul andmeandjale ning vaidlustatud andmete juures kuvataks märget „Ülevaatamisel“, kuni andmeandja teatab parandamisest või kinnitab andmete õigsust. Põhimääruse eelnõu § 9, EIS-i toimik.

Laenuandja jaoks tähendab see vajadust ühendada parandamistaotluse menetlus laenuarvestuse ja kliendisuhtlusega. Töökorraldus peaks võimaldama tuvastada vea põhjuse, parandada lähteandmed ning kontrollida paranduse jõudmist registrisse.

Soovitame ettevalmistuses keskenduda neljale küsimusele:

  • Andmemudel. Kas vajalikud andmed on olemas, üheselt mõistetavad ja kontrollitavad?
  • Parandamine. Kes lahendab kliendi vastuväite ning jälgib paranduse lõpuleviimist?
  • Juurdepääs. Kuidas põhjendatakse päringuid ja kontrollitakse kasutajaõigusi?
  • Rakenduskava. Millal valmivad arendus, testimine, juhendid ja töötajate väljaõpe?

Ettevalmistust saab alustada praegu, kuid lõplik liidestus ja töökorraldus tuleb kinnitada vastuvõetud põhimääruse ning registripidaja tehnilise lahenduse järgi.