Riigikogu menetluses olev finantspettuste ennetamise ja tõkestamise eelnõu 936 SE läbis 14.10.2026 teise lugemise. Kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavandatud 21.10.2026. Alljärgnev käsitleb kolmandale lugemisele esitatud lahendust, mis ei ole veel kehtiv seadus. Eelnõu menetlusinfo.

Eelnõu järgi võiks maksja makseteenuse pakkuja maksejuhise kättesaamise ajutiselt edasi lükata ja rakendada lisaturvameetmeid kahes olukorras: kui on põhjendatud kahtlus, et maksja ei ole makset autoriseerinud, või kui autoriseerimine on toimunud andmete väärkasutamise, maksjaga manipuleerimise või muu pettuse tulemusel.

Õiguslikult seisneks lahendus maksejuhise kättesaamise hetke edasilükkamises. Kui kontrolli tulemusel kahtlus kõrvaldatakse, loetaks maksejuhis kättesaaduks kontrolli lõpetamisel ning sellest hetkest hakkaks kulgema makse täitmise tähtaeg. Kui kahtlust ei ole lisaturvameetmetest hoolimata objektiivselt võimalik kõrvaldada, võiks teenusepakkuja maksejuhise täitmisest keelduda.

Kahtlus peaks põhinema riskihinnangul ja objektiivsetel asjaoludel. Üksnes makse saaja kontrollimise teenuse tulemusest või makse ebatavalisusest ei piisaks. Kontroll ei võiks kesta kauem, kui asjaolude väljaselgitamiseks mõistlikult vajalik. Eelnõu kolmanda lugemise tekst, § 1.

Näide: klient kinnitab petturi juhendamisel makse

Klient soovib kanda 8 000 eurot uuele saajale. Telefonis juhendab teda inimene, kes esitleb end pangatöötajana ja väidab, et raha tuleb viia „turvakontole“.

Näites eeldame, et makseteenuse pakkujal on lisaks uuele saajale ja makse summale konkreetne teave, mis viitab sellisele petuskeemile. Kavandatava korra järgi võiks ta maksejuhise kättesaamise edasi lükata ning asjaolusid kontrollida.

Kliendi kinnitus, et ta sisestas ja kinnitas makse ise, ei vastaks veel küsimusele, kas teda mõjutati pettusega. Kontroll peaks aitama välja selgitada ka makse tegemise asjaolud. Kui põhjendatud kahtlust ei õnnestu kõrvaldada, võiks teenusepakkuja makse täitmisest keelduda.

Klienti tuleks teavitada ja otsust põhjendada

Eelnõu kohaselt tuleks maksjale lisaturvameetmetest ja nende põhjustest teatada enne meetmete rakendamist või viivitamata pärast seda. Vajadusel tuleks selgitada ka makse täitmisest keeldumise põhjusi. Põhjuste avaldamisel oleksid erandid, kui teabe andmine läheks vastuollu objektiivselt põhjendatud turvakaalutlusega või oleks seadusega keelatud.

Teenusepakkuja vastutuse piirang sõltuks sellest, kas sekkumiseks oli objektiivselt põhjendatud kahtlus ja kas kontroll tehti ebamõistliku viivituseta. Maksjale jääks muu hulgas võimalus nõuda hüvitist kahju eest, mille põhjustas asjaolude väljaselgitamisega ebamõistlik viivitamine. Seetõttu oleks tähtis dokumenteerida nii sekkumise alus, kontrollitoimingud kui ka nende ajakulu. Eelnõu kolmanda lugemise tekst, § 1.

Eelnõu looks ka täpsemad alused pettuseinfo jagamiseks pankade, makse- ja e-rahaasutuste ning Politsei- ja Piirivalveameti vahel. Riigi Infosüsteemi Ametile saaks edastada seaduses piiritletud pettuseinfot küberturvalisuse ülesannete täitmiseks. Andmete liigid, saajad ja eesmärgid oleksid piiratud ning eriliiki isikuandmete avaldamine nende sätete alusel keelatud. Eelnõu kolmanda lugemise tekst, §-d 3 ja 4.

Soovitame makseteenuse pakkujatel muudatuseks valmistumisel läbi töötada neli küsimust:

  • Millised konkreetsed asjaolud annavad aluse lisakontrolliks ning millal tuleks makse vabastada või selle täitmisest keelduda?
  • Kes otsustab keerulisemad juhtumid ja jälgib, et kontroll ei veniks põhjendamatult?
  • Kuidas teavitatakse klienti ning milliseid makseteenuse lepingutingimusi tuleb täiendada?
  • Kuidas talletatakse kahtluse alus, kontrollitoimingud, otsuse põhjendus ja jagatud andmed?

Uue korra rakendamise eelduseks oleksid selged otsustusreeglid, toimiv kliendisuhtlus ja kontrollitav dokumentatsioon. Lõplikud muudatused ning nende jõustumine tuleb kinnitada vastuvõetud ja avaldatud seaduse järgi.