Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) teatas 16.10.2026, et T+1 üleminekuks vajalik regulatiivne raamistik on valmis, ning kutsus turuosalisi alustama kogu tehingu- ja arveldusahelat hõlmavaid teste. ESMA rõhutab, et valmisolekut tuleb hinnata koos klientide, kontohaldurite ja teiste partneritega. ESMA teade.

Kaks kuupäeva, erinevad kohustused

07.12.2026 hakkavad kohalduma muudatused tehingute arvelduseks vajaliku teabe vahetamises. Professionaalsete klientide ja investeerimisühingute vahel peab asjaomane jaotus- ja kinnitusteave liikuma elektrooniliselt, standarditud ning masinloetaval kujul. Kasutada tuleb rahvusvahelisi avatud sideprotseduure ja standardeid. Delegeeritud määruse (EL) 2026/1536 artiklid 1 ja 2.

11.10.2027 lüheneb määruse kohaldamisalasse kuuluvate kauplemiskohas tehtud vabalt võõrandatavate väärtpaberite tehingute arveldustähtaeg üldjuhul ühele tööpäevale pärast tehingut. Määruses on ka erandid. Määrus (EL) 2025/2075.

Seega ei saa kogu muudatusprojekti kavandada üksnes 2027. aasta sügisesse. Andmevahetuse korrastamine peab toimuma varem.

Milline teave peab süsteemide vahel liikuma?

Jaotusteave näitab muu hulgas, millistele kontodele või klientidele täidetud tehing jaotatakse. Kinnitusega väljendab professionaalne klient nõustumust tehingu tingimustega.

Muudetud kord puudutab ka arvelduseks vajalikke püsiandmeid. Investeerimisühing peab nõudma professionaalselt kliendilt nende esitamist standarditud elektroonilisel kujul ning piisavalt varast ajakohastamist. Praktikas tuleb kontrollida näiteks kontotunnuste, arvelduskoha ja vahendajate andmete liikumist. Delegeeritud määruse (EL) 2026/1536 artikli 1 punkt 1.

Elektrooniline saatmine ja masinloetavus on eri küsimused. Kui saaja peab tehinguandmed vabatekstist käsitsi oma süsteemi sisestama, tuleks hinnata, kas kasutatav lahendus täidab uue korra eesmärki ja nõudeid. Kontrollida tuleb andmete tegelikku struktuuri ning töötlemist.

ESMA selgitab ka, et nende teabevahetusnõuete kohaldamisala on laiem kui üksnes T+1 arveldustähtajaga tehingute ring. Seetõttu ei piisa analüüsi piiramisest küsimusega, millised tehingud hakkavad 2027. aastal arvelduma ühe tööpäevaga. ESMA lõpparuanne ja suunised.

Näide: maakleri süsteem on valmis, kliendi protsess veel mitte

Fondivalitseja teeb maakleri kaudu ostutehingu mitme fondi jaoks. Maakler suudab andmeid automaatselt töödelda, kuid fondivalitseja saadab jaotuse e-kirja vabatekstis. Maakleri töötaja kannab andmed käsitsi süsteemi.

Sellise hüpoteetilise mudeli puhul ei tõenda maakleri tehniline valmisolek veel kogu ahela valmisolekut. Üle tuleb vaadata ka kliendi andmevorming, kokkulepitud kanal, vigaste sõnumite käsitlemine ja vastuvõtu kinnitamine.

Soovitame testida tervet protsessi: tehingu täitmine, jaotuse saatmine, tingimuste kinnitamine, andmete vastuvõtmine ning arveldusjuhise koostamine. Test peab näitama ka seda, mis juhtub puudulike andmete või hilinenud sõnumiga.

Tehnilise häire erand vajab toimivat korda

Struktureerimata sideviisi võib kasutada ajutise tehnilise tõrke või teenusekatkestuse korral, kui asjaolud dokumenteeritakse ja probleem lahendatakse põhjendamatu viivituseta. Erand ei ole püsiv alternatiiv tavapärasele andmevahetusele. Delegeeritud määruse (EL) 2026/1536 artikli 1 punkt 1.

Soovitame enne 07.12.2026 kontrollida:

  • Milliste kliendisuhete ja tehingute suhtes uued nõuded kohalduvad?
  • Kas kasutatavad andmevormingud võimaldavad teavet automaatselt töödelda?
  • Kas kliendikokkulepped määravad kanalid, tähtajad ja vastutuse puudulike andmete korral?
  • Kas arveldusandmete muutmine jõuab õigel ajal kõigi vajalike osapoolteni?
  • Kas tavaprotsess ja tehnilise häire lahendus on partneritega läbi testitud?

Juhatuse jaoks peaks muudatusprojekti tulemus olema tõendatud valmisolek kogu tehinguahelas. Üksnes teenusepakkuja kinnitus, et tema süsteem toetab T+1 arveldust, ei asenda ettevõtte enda protsesside kontrolli.