Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 947 SE võetakse üle Euroopa Liidu uus tarbijakrediidi direktiiv. Seisuga 18.10.2026 on eelnõu saadetud esimesele lugemisele. Alljärgnev käsitleb kavandatavaid muudatusi, mitte juba kehtivaid uusi kohustusi. Eelnõu menetlusinfo.

Tarbijakrediidilepingu määratlus hõlmaks sõnaselgelt nii tasulist kui ka tasuta krediiti. Seetõttu ei saaks regulatsiooni kohaldumist välistada üksnes põhjendusega, et klient maksab lõpuks tagasi täpselt kauba ostuhinna. Kui ostu finantseerib eraldi krediidiandja ja tema tasu maksab kaupmees, võib tegemist siiski olla reguleeritud krediiditootega.

Millal jääks kaupmehe maksepikendus erandi alla?

Eelnõu järgi jääks kaupmehe enda pakutav tasuta maksepikendus üldjuhul võlaõigusseaduse tarbijakrediidi erireeglite kohaldamisalast välja, kui korraga on täidetud järgmised tingimused:

  • Kaupmees võimaldab hiljem tasuda enda pakutava kauba või teenuse eest ning kolmas isik ei anna selle ostu finantseerimiseks krediiti.
  • Kogu ostuhind tuleb tasuda hiljemalt 50 päeva jooksul kauba üleandmisest või teenuse osutamisest.
  • Maksepikendus on intressi ja muude tasudeta. Hilinemise korral võib nõuda üksnes seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulusid.

Tähtaega arvestataks kauba või teenuse saamisest, mitte arve kuupäevast. Tasumine võib toimuda ka osamaksetena, kui kogu hind saab tasutud määratud aja jooksul.

Suurematele veebikaupmeestele kehtiks kitsam erand. Kui ettevõtja ei ole EL-i määratluse järgi mikro-, väike- ega keskmise suurusega ettevõtja ja võimaldab tarbijal lepingu sõlmida elektrooniliselt, oleks erandi maksetähtaeg kuni 14 päeva. Lisaks ei või kolmas isik ostu finantseerida ega tarbija vastu tekkinud krediidinõuet omandada. Eelnõu § 1 punkt 16 ja seletuskirja vastav selgitus.

Näide: sama ost, erinev õiguslik lahendus

Väike e-pood müüb tarbijale 300 euro eest kaupa. Kaup antakse kohe üle ja e-pood lubab ostjal arve tasuda 30 päeva jooksul. Intressi ega teenustasu ei lisandu, ostu ei finantseeri kolmas isik ning hilinemistasud vastavad eespool kirjeldatud piirangutele. Selline maksepikendus jääb erandi alla.

Kui sama ostu puhul sõlmib tarbija eraldi finantseerijaga lepingu, mille järgi tasub ostuhinna kolme kuu jooksul, oleks olukord teine. Finantseerija maksab kaupmehele ning tarbija tasub finantseerijale. Kaupmehe enda maksepikenduse erand sellele mudelile ei laiene ka siis, kui tarbijalt lisatasu ei küsita.

Kas kaupmees vajaks tegevusluba?

Tarbijakrediidi lepingureeglite kohaldumine ja tegevusloa vajadus on kaks eri küsimust.

Eelnõu näeb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele ette erandi krediidiandjate ja -vahendajate seadusest. See puudutaks muu hulgas kaupmeest, kes pakub kõrvaltegevusena enda kaupade või teenuste eest tasumiseks intressivaba maksepikendust ning nõuab hilinemisel üksnes piiratud tasusid.

Seega võiks mõni kaupmees olla tegevusloa nõudest vabastatud, kuid peaks siiski järgima võlaõigusseaduse tarbijakrediidi nõudeid, kui tema lepingule ei kohaldu eraldi välistus. Eelnõu § 3 punkt 1.

Regulatsiooni alla kuuluva tasuta krediidi puhul tuleks muu hulgas hinnata tarbija krediidivõimelisust, esitada nõutav lepingueelne teave ja järgida vastutustundliku laenamise nõudeid. Krediidilepingu sõlmimine vajaks tarbija selget nõustumust: ette märgistatud krediidivaliku muutmata jätmisest ei piisaks. Kaupmehe ja finantseerija koostöömudelis tuleks seetõttu üle vaadata nii lepingud kui ka ostukorvi maksevalikud ja kliendile antav teave. Eelnõu § 1.

Soovitame iga maksepikenduse ja BNPL-lahenduse puhul kontrollida:

  • Kes annab tarbijale krediiti ja kellele peab tarbija ostuhinna tasuma?
  • Kas erandi kõik tingimused, sealhulgas tähtaeg ja hilinemistasude piirangud, on täidetud?
  • Kas ettevõtja vajab tegevusluba või saab kasutada tegevusloa erandit?
  • Millised krediidivõimelisuse hindamise, teavitamise ja lepingu sõlmimise toimingud tuleb klienditeekonda lisada?

Rakenduskuupäevad vajavad eraldi tähelepanu. Direktiiv nõuab uute riigisiseste reeglite kohaldamist alates 20.11.2026, kuid Eesti eelnõu näeb praegu ette jõustumise 20.05.2027. Seletuskirja järgi on hilisem kuupäev kavandatud ettevalmistusaja andmiseks. Eesti eelnõus märgitud kuupäev ei muuda EL-i tähtaega ning lõplik rakendusgraafik tuleb kontrollida vastuvõetud seadusest. Euroopa Komisjoni ülevaade, eelnõu seletuskirja punkt 9.