E-residentsus liigub kaardivaba lahenduse poole

Riigikogu võttis 28. oktoobril vastu isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muudatused, mida menetleti eelnõuna 905 SE. Seadus on saadetud presidendile; vastuvõtmist tuleb eristada jõustumisest. 905 SE menetlusinfo.

Riigikogu ülevaate järgi hakatakse e-residentide isikusamasust alates 2027. aasta märtsist tuvastama ja kontrollima biomeetriliselt kaugteel. Selleks võrreldakse taotleja biomeetrilisi andmeid ja reisidokumendi infot riiklikes andmekogudes olevate andmetega.

Alates 2028. aasta märtsist on ette nähtud üleminek kaardivabale e-identimisvahendile. Samuti võimaldatakse notaritele juurdepääs automaatsele biomeetrilise isikutuvastuse süsteemile kaugtõestamise jaoks. Riigikogu ülevaade.

Need muudatused puudutavad e-residentsuse ja notariaaltoimingute korraldust. Finantsasutuse kliendiks võtmise lahenduse sobivust tuleb hinnata eraldi: riigi kasutatav tuvastusprotsess ei kirjelda iseenesest kõiki toiminguid, mida ettevõtja peab oma klienditeekonnas tegema.

Digikukru Eesti reeglid on alles eelnõus

Samal päeval lõpetas Riigikogu eelnõu 1045 SE esimese lugemise. Eelnõu looks Euroopa digiidentiteedikukru kasutuselevõtuks vajalikud riigisisesed rollid ja reeglid, sealhulgas digikukru pakkujate loamenetluse.

Peamiseks järelevalveasutuseks oleks Riigi Infosüsteemi Amet ning andmekaitseküsimustes Andmekaitse Inspektsioon. Muudatusettepanekute tähtaeg on 11.11.2026 kell 17.15. Tegemist on eelnõuga. 1045 SE menetlusinfo.

Finantsasutusele ei pruugi piisata üksnes arengu jälgimisest

Eesti eelnõu menetlusstaatus ei tähenda, et digikukruga seotud kohustused tekiksid alles selle vastuvõtmisel. EL-i kehtiv eIDAS-raamistik näeb teatud erasektori teenusepakkujatele ette nõuetekohase digikukru aktsepteerimise kasutaja vabatahtlikul soovil, kui veebipõhiseks isikutuvastuseks nõutakse tugevat autentimist. Nõue hõlmab ka pangandus- ja finantsteenuseid, kuid sisaldab mikro- ja väikeettevõtjate erandit ning eraldi rakendustähtaega. eIDAS-määruse artikkel 5f lõige 2.

Soovitame finantsettevõtjal juba arenduste kavandamisel kontrollida:

  • millistes toimingutes kasutatakse praegu e-residendi digi-ID-d;
  • kas ettevõtja teenustele kohalduks digikukru aktsepteerimise nõue;
  • millised muudatused oleksid vajalikud tuvastuslahenduses, teenusepakkujate lepingutes ja kontrolljälje säilitamises.

E-residentsuse uus lahendus ja Euroopa digikukkur võivad klienditeekondi lihtsustada. Nende kasutuselevõtu otsus peab aga lähtuma konkreetsest teenusest, kohaldatavatest nõuetest ja tehnilise lahenduse tegelikest võimalustest.