Uurimistöö „Elastic in cash, inelastic in repo” käsitleb Saksamaa riigivõlakirjadega tagatud repotehinguid ning võlakirjaturu ja repoturu seoseid.
Autorite hinnangul vähendas 10% kasv väärtpaberite laenamise kulus riskifondide laenamist ligikaudu 1%. Seda tulemust ei saa tõlgendada nii, et iga fondi rahastamisvajadus reageerib kulude muutumisele samamoodi. Samuti ei tähenda 10% kulukasv intressimäära tõusu kümne protsendipunkti võrra.
Tegemist on autorite uurimistulemusega, mitte EKP ametliku seisukoha ega uue nõudega fondidele. EKP uurimistöö nr 3305.
Kontrollida tuleb nii raha kui ka väärtpaberi kättesaadavust
Repotehing võib sõltuvalt tehingupoolest ja strateegiast teenida rahastamise või konkreetse väärtpaberi hankimise eesmärki. Seetõttu tuleb fondi tegelik risk hinnata tema positsioonide ja lepingute alusel.
Soovitame kontrollida nelja küsimust:
- Pikendamine. Kas strateegia eeldab tehingu jätkumist, kuigi vastaspoolel pole kohustust seda pikendada?
- Tagatised. Kui kiiresti võib tekkida täiendava tagatise vajadus ja millist vara selleks kasutada saab?
- Lõpetamine. Millised sündmused võimaldavad tehingu ennetähtaegselt lõpetada ning kuidas arvutatakse lõpparveldus?
- Asendamine. Kas vajalik rahastus või väärtpaber on teise vastaspoole kaudu tegelikult kättesaadav?
Näiteks võib strateegia jääda hinnamuutuste põhjal kasumlikuks, kuid sattuda surve alla, kui lühikest positsiooni katvat väärtpaberit ei õnnestu enam laenata või tehingut pikendada.
Lepingud, likviidsusplaan ja investoritele kirjeldatud riskid peaksid lähtuma samast rahastamis- ja väärtpaberite hankimise mudelist. Stressistsenaariumis tasub hinnata korraga kulu kasvu, tagatisnõuete suurenemist ja vastaspoole lahkumist.