Valitsus kiitis heaks investeerimisfondide seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Valitsuse selgituse järgi ajakohastaks see fondide tegevusreegleid ning annaks alternatiivfondidele paindlikumad võimalused muu hulgas laenude andmiseks. Kavandatud tarbijalaenude keeld on Eesti valik: ELi õigus lubab liikmesriigil sellise piirangu kehtestada.
Muudatustega võetakse üle direktiivi (EL) 2024/927 nõudeid. Direktiiv käsitleb laenu andva alternatiivfondi riskijuhtimist, laenude kontsentratsiooni ja finantsvõimendust. Selline fond peab üldjuhul olema kinnine; avatud struktuur on võimalik üksnes siis, kui fondivalitseja suudab näidata, et likviidsusriski juhtimine sobib fondi strateegia ja osakute tagasivõtmise korraga. Direktiivi ülevõtmise üldtähtaeg oli 16.04.2026.
Mida see tähendab turuosalisele?
Ettevõtetele võiks lisanduda täiendav reguleeritud rahastuskanal. Fondivalitseja jaoks ei piirdu küsimus siiski laenulepingu vormiga: läbi tuleb mõelda, kellele fond laenab, kuidas hinnatakse krediidiriski, milline on investoritele lubatud likviidsus ning kas kavandatav struktuur mahub riskipiiridesse. Need on ärimudeli, fondidokumentide ja järelevalve jaoks seotud otsused.
Praktiline järeldus ja soovitus
Laenufondi kavandaja saab struktuuri võrrelda direktiivi ja praegu kehtiva Eesti õigusega juba nüüd. Valitsuse heakskiit ei muuda aga eelnõu kehtivaks seaduseks. Enne tegevuse alustamist või pöördumatut investeerimisotsust tuleb kontrollida Riigikogus vastu võetud sõnastust, jõustumisaega ja konkreetsele fondivalitsejale kohalduvaid nõudeid.
Uudis käsitleb valitsuse 08.10.2026 heaks kiidetud eelnõu. Riigikogu võib selle sisu muuta.