Euroopa Liidu Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Asutus (AMLA) teatas 01.10.2026, et on esitanud Euroopa Komisjonile kolm regulatiivse tehnilise standardi lõplikku eelnõu. Üks neist täpsustab kliendi hoolsusmeetmeid, sealhulgas isikusamasuse kontrolli, kaugtuvastust ja sanktsioonide kontrolli. AMLA teade.

Keda kavandatud standard puudutab?

Hoolsusmeetmete standard on kavandatud AMLR-iga hõlmatud kohustatud isikutele nii finants- kui ka mittefinantssektoris. AMLA eesmärk on kehtestada ühine raamistik, mis võimaldab arvestada eri tegevusalade ja klientide riskidega. AMLA lõpparuanne, punktid 2.2–2.3.

Adressaatide hulka kuuluvad näiteks pangad ja teised määrusega hõlmatud finantssektori ettevõtjad, audiitorid, välised raamatupidamisteenuse osutajad, maksunõustajad, usaldushalduse ja äriühinguteenuste pakkujad ning kinnisvaravahendajad. Notarid ja advokaadid kuuluvad kohaldamisalasse määruses nimetatud tegevuste ja tehingute puhul. Konkreetse teenuseosutaja kohustused sõltuvad tema tegevusest ning kohaldatavatest tingimustest ja eranditest. AMLR, artikkel 3.

Millal saab kasutada alternatiivset kaugtuvastust?

Eelnõu artikli 7 järgi saab alternatiivset dokumendipõhist kaugtuvastust kasutada siis, kui kliendilt ei saa mõistlikult eeldada isikut tõendava dokumendi esitamist kohapeal ning tal puudub juurdepääs nõuetekohastele e-identimise vahenditele ja kvalifitseeritud usaldusteenustele. Kohustatud isik peab suutma põhjendada, miks tavapäraseid kontrollimeetodeid kasutada ei saanud.

Alternatiivne lahendus peab muu hulgas võimaldama kontrollida, et dokumendi esitaja on selle omanik, tagama side tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning võimaldama isiku üheselt tuvastada. Isikusamasuse või kontrolliprotsessi usaldusväärsuse suhtes tekkinud kahtluse korral ei tohi protsess jätkuda. Kontrollimaterjalid tuleb säilitada viisil, mis võimaldab hilisemat kontrollimist.

AMLA selgituse järgi saab nõuetele vastavaid olemasolevaid kaugtuvastuslahendusi edasi kasutada. Seega tuleb hinnata nii lahenduse tehnilist sobivust kui ka selle kasutamise põhjendatust konkreetse kliendi puhul. Hoolsusmeetmete eelnõu, artikkel 7 ja AMLA selgitused.

Tähelepanu ka tegelikule kasusaajale ja sanktsioonidele

Eelnõu käsitleb ka tegeliku kasusaaja kontrolli ja sanktsioonide sõelumist. AMLA rõhutab, et tegeliku kasusaaja isikusamasuse kontrollimiseks ei piisa üksnes tegelike kasusaajate keskregistri andmetest. Sanktsioonide kontrollis tuleb eelnõu järgi arvestada ka kättesaadavaid aliaseid ja digitaalseid rahakotiaadresse, kui need sisalduvad sanktsiooninimekirjades. AMLA faktileht.

Tegemist on Euroopa Komisjonile esitatud eelnõuga. AMLA ettepaneku järgi kohaldataks standardit kuus kuud pärast selle jõustumist; lõplik tekst ja ajakava sõltuvad Komisjoni menetlusest. AMLA teade. AMLR-i üldine kohaldamiskuupäev on 10.07.2027. AMLR, artikkel 90.

Praktiline järeldus ja soovitus

Meie hinnangul tasub ettevalmistust alustada oma tegevuse ja tegeliku töökorralduse hindamisest. Panga, raamatupidamisbüroo, advokaadibüroo ja kinnisvaravahendaja kliendisuhted võivad olla väga erinevad. Seetõttu peaks ülevaatus näitama, millistes olukordades rakendatakse hoolsusmeetmeid, kuidas tehakse vajalikud kontrollid ning millised tõendid neist alles jäävad.

Esimene samm on kohaldamisala ja vastutuse selge määratlemine. Soovitame kaardistada teenused ja tehingud, mille puhul tegutsetakse kohustatud isikuna. Eriti oluline on see kutsealadel, kus kohustused on seotud teatavate tegevustega. Töökorraldusest peaks selguma, kes hindab hoolsusmeetmete rakendamise vajadust, kes teeb kontrollid ning kellele suunatakse ebaselged või kahtlusega juhtumid. Praktiliselt tasub need otsused siduda kliendi, töövõtu või tehingu vastuvõtmise protsessiga.

Kaugtuvastuse puhul soovitame kirja panna meetodi valiku otsustusloogika. Kui kasutatakse alternatiivset dokumendipõhist lahendust, peaks toimikust olema arusaadav selle valiku põhjendus ja kontrolli käik. Töötajatele tasub koostada praktiline juhis ning põhjenduse vorm, mis võimaldab kajastada konkreetseid asjaolusid. Samuti tuleks määrata, kuidas toimitakse ebaõnnestunud kontrolli, puuduliku materjali või isikusamasuse suhtes tekkinud kahtluse korral.

Kontrolli tõendatavust tasub hinnata nii käsitsi tehtavate kui ka sisseostetud kontrollide puhul. Soovitame valida mõned lõpetatud klienditoimikud ja proovida nende põhjal taastada, mida kontrolliti, milliseid allikaid kasutati ja miks jõuti vastava tulemuseni. Tehnilise teenusepakkuja kasutamisel tuleks üle vaadata ka leping: millised kontrollimaterjalid säilitatakse, kuidas neile ligi pääseb ning mis saab neist teenusepakkuja vahetamisel või lepingu lõppemisel.

Tegeliku kasusaaja puhul soovitame eraldi hinnata isiku tuvastamist ja tema kasusaajaks olemise alust. Toimikust peaks olema arusaadav nii see, kelle isikusamasust kontrolliti, kui ka see, mille põhjal peetakse teda kliendi tegelikuks kasusaajaks. Registriandmete, kliendi selgituste ja muude dokumentide vastuolud peaksid jõudma sisulise hindamiseni. Täiendavat teavet tasub küsida konkreetse ebaselguse lahendamiseks.

Sanktsioonide kontrolli ülevaatus peaks hõlmama ka tulemuste käsitlemist. Soovitame hinnata, kas asjakohased andmed jõuavad kontrolli, kuidas arvestatakse sanktsiooninimekirjade uuendustega ning kes otsustab võimaliku vaste korral edasise tegevuse. Kontrolli ja otsuse põhjendus peaks olema hiljem jälgitav, sõltumata sellest, kas kasutatakse automatiseeritud lahendust, käsitsi kontrolli või nende kombinatsiooni.

Ettevalmistus peaks säilitama riskipõhisuse ja proportsionaalsuse. AMLA rõhutab, et ärisuhte eesmärgi ja olemuse hindamiseks toodud teabenäiteid ei tule käsitada kõikidele klientidele ühetaoliselt rakendatava küsimustikuna. AMLA faktileht. Seetõttu soovitame hinnata iga täiendava andmenõude puhul, millist riski või kontrollivajadust see teenib ning kas vajalik teave on juba olemas.

Meie soovitus on teha juhtkonna või kutsetegevuse eest vastutava isiku juhtimisel hoolsusmeetmete õiguslik ja praktiline audit. Selle tulemusena tuleks määrata parandamist vajavad protsessid, vajalikud juhendi-, lepingu- ja süsteemimuudatused, vastutajad ning rakendamise ajakava. Esmajärjekorras tasub tegeleda puudustega, mis mõjutavad kontrolli usaldusväärsust või tõendite kättesaadavust. Eelnõu vastuvõtmise järel tuleb tegevusplaan lõpliku tekstiga uuesti võrrelda ning arvestada konkreetse kohustatud isiku suhtes kohaldatavate tähtaegadega.