Riksbank avaldas 15.10.2026 Rootsi parlamendi rahanduskomisjonile saadetud kirja, milles selgitab makseturu arenguid ja võimaliku e-krooni ettevalmistamiseks vajalikku aega. 07.10.2026 kuupäeva kandvas kirjas rõhutatakse, et keskpank ei ole võtnud seisukohta, kas digitaalne kroon tuleks kasutusele võtta. Riksbanki ametlik teade.
Miks on e-kroon uuesti päevakorral?
Rootsi 2023. aasta makseturu uuring leidis, et e-krooni emiteerimiseks puudus toona piisavalt tugev ühiskondlik vajadus. Samas jäeti võimalus hinnangut majanduslike, poliitiliste ja tehnoloogiliste muutuste tõttu ümber vaadata. Riksbanki tehniline e-krooni piloot lõppes 2023. aastal ning seejärel keskenduti rahvusvahelise arengu jälgimisele. Riksbanki ülevaade e-kroonist.
Nüüd näeb keskpank põhjust ettevalmistustega edasi liikuda. Digieuro võib mõjutada Euroopa maksetaristu ja teenuste arengut ka väljaspool euroala. Välisvaluutaga seotud stablecoin’ide laialdasem kasutamine maksetes võiks omakorda avaldada survet Rootsi krooni kasutamisele. Riksbank peab viimast riski lähiajal piiratuks, kuid pikemas vaates oluliseks. Samuti võiks e-kroon pakkuda täiendavat maksevõimalust sidekatkestuste korral. Riksbanki kiri rahanduskomisjonile.
Ettevalmistus võtaks aastaid
Riksbanki hinnangul võtaks keskpanga ja turuosaliste rakendustöö vähemalt viis aastat, millele lisanduks vajalike seadusemuudatuste tegemise aeg. Seetõttu soovitatakse alustada õigusraamistiku ettevalmistamist ka juhul, kui Rootsi otsustab hiljem e-krooni mitte kasutusele võtta või selle edasi lükata.
Lahendamist vajaksid muu hulgas digitaalse krooni levitamine, keskpanga ja erasektori vastutuse jaotus, võrguühenduseta kasutamine ning andmekaitse. Ettevalmistuse ajakava ja õiguslikud küsimused, lk 5–8.
Ka digieuro ajakava on tingimuslik. Euroopa Keskpanga eesmärk on olla valmis võimalikuks esmaseks emiteerimiseks 2029. aastal, eeldusel et vajalik EL-i õigusraamistik võetakse vastu 2026. aasta jooksul. Seda ei saa käsitleda kindla kasutuselevõtukuupäevana. EKP ülevaade.
Mida tähendab see makseteenuste osutajatele?
Rootsi arengut tasub jälgida eelkõige seal tegutsevatel pankadel, makseasutustel ja maksetehnoloogia pakkujatel. Meie hinnangul muutuvad võimaliku projekti edenedes keskseks süsteemide ühendamine, kliendisuhtes vastutuse jaotus ning makseandmete töötlemine.
Praegu on praktiline järgmine samm jälgida, kas parlament ja valitsus algatavad õigusraamistiku ettevalmistamiseks eraldi uuringu. Riksbanki kiri ise ettevõtjatele uusi rakenduskohustusi ega tähtaegu ei kehtesta.